Kas hariliku tungaltera nakatumise klassifikatsioon on asjakohane?

Paprastoji skalsė rugiuose

Rukkil leviva seenhaiguse Claviceps purpurea eoseid nimetatakse tungalteradeks. Kui viljapea on õitsemise ajal seente eostega nakatunud, tekivad tera asemele mustad moodustised (sklerootsiumid). Rukis on kõigist teraviljadest kõige sagedamini nakatunud kultuur. Saksamaal teeb Bundesssortenamt sihipäraseid katseid, et hinnata rukkisortide vastuvõtlikkust erinevatele haigustekitajale. Erinevalt tavapärastest rukki katsetest, siis tungaltera nakkuse levikut hinnatakse Saksamaal kunstliku nakatamise tehnoloogia abil. Sordi tundlikkus hariliku tungaltera suhtes määratakse alles katsete 2. ja 3. aastal ja hinnatakse vastavalt väljatöötatud metoodikatele 1–9 (APS-1 = resistentne, APS-9 = väga vastuvõtlik). Bayeri Riikliku Põllumajandusuuringute Keskuse (LfL) läbi viidud mitmeaastaste põldkatsete tulemuste võrdlus näitab, et saadud tulemused ei vasta riiklikule tungaltera kohta koostatud klassifikatsioonile.
Kõik sordid võivad olla vastuvõtlikud tungaltera haigustekitajale
Viis aastat kestnud katsetest, mis näitavad looduslikku tungaltera levikut, on selgunud, et kõik rukkisordid on soodsatel tingimustel rohkem või vähem mõjutatud tungalterast. Mitmeaastastes uuringutes ei ole sellised sordid nagu 'KWS Binntto' või 'KWS Eterno', mis on hinnatud APS-4 (4 punkti), paremad kui SAATEN-UNIONI SU COSSANI või SU ARVID rukkisordid. Neid suhteliselt väikeseid erinevusi sortide vahel vähendab veelgi nakkuse laialdane levik. See on tingitud katsete asukoha ja ilmastikutingimuste aastast-aastasse varieerumisest.
Poolas tehtud katsete tulemused on samaväärsed Saksamaa föderaalse taimesordi võrdluskatsete tulemustega, mis kinnitavad veelgi Bayeri Põllumajandusuuringute Keskuse (LfL) seisukohta, et tulemused erinevad loodusliku nakkuse ja kunstlikult nakatatud sortide vahel ning seetõttu on oluline, et rukki hübriidsorte testitakse ka puhta põllukultuurina looduslikes tingimustes, kus nakatumist mõjutavad erinevad faktorid.
Tulemused katsetes, kus rukis on kunstlikult nakatatud tungaltera haigustekitajaga, erinevad katsetest, kus on testitud nakatumist looduslikes tingimustes
Rukki hübriidsordid, mis olid vastuvõtlikumad haigustekitajale pärast kunstlikku nakatamist, olid aga looduslikes tingimustes tootmispõllul oluliselt vähem vastuvõtlikumad tungaltera haigustekitajale. Eriti hea näide on SU PERFORMERi (105 mg/kg) ja 'KWS Binntto' (335 mg/kg) võrdlus (tabel 1). Pärast 2 aastat kestnud katseid oli 'KWS Binntto' keskmine tungaltera nakatumine kolm korda suurem kui sordil SU PERFORMER. Lisaks näitavad andmed, et tungaltera nakatumise tase varieerus igal aastal kõikide sortide puhul. Määruse (EL) 2015/1940 kohaselt on toiduainetööstuses kasutamiseks mõeldud töötlemata teraviljas tungaltera piirnormiks kehtestatud 0,5 g/kg (v.a mais). Poola uuringute andmed näitavad, et see piir on mõnel aastal ületatud, olenemata sordist ja selle haigestumise klassifikatsioonist. Praegu on kaalumisel tungaltera piirnormi vähendamine 0,2 g/kg-ni ja alkaloidide piirnormi vähendamine tungalteras. Praeguste teadmiste kohaselt ei ole alkaloidide taseme ja alkaloidide vahel korrelatsiooni. See tähendab, et isegi madala tungaltera saastetasemega rukkiterad võivad sisaldada suures koguses alkaloide.
Ilmastikutingimused omavad kõige suuremat mõju tungalterasse nakatumisel
Rukki õitsemise ajal suur sademete hulk vähendab taimede toiteelementide omastamist, mis soodustab tungaltera eoste levikut. Eosed levivad kõige paremini märja lehepinna ja vihmavee kaudu. Lisaks annavad oma panuse ka putukad, kandes seeneeoseid ühelt taimelt teisele. Putukatele meeldib pärast nakatumist tekkiv magus nektar. Kleepuv materjal, millega putukad kokku puutuvad, sisaldavad eoseid. Sel moel põhjustavad eostega kokkupuutunud putukad tervete taimede nakatumist.
Tungalteraga nakatumise tõenäosust saab mõjutada
Kuigi ilmastikutingimused on kõige olulisem nakatumist mõjutav tegur, on praktikas soovitatav ennetavalt võtta kasutusele erinevad meetodid:
Eesmärk on taimede ühtlane areng ja, et taimed õitseksid samal ajal. Selleks tuleks kasutada täpset külvinormi, külvisügavust, reavahet, külvitihedust jne.
Kasuta ainult sertifitseeritud seemneid
Väldi rotatsioonis 3-4 aastat rukkist
Ära kasuta minimeeritud harimist, kui eelvili oli teravili
Kui vajalik, korista saaki osade kaupa ning lähtudes nakatumise suurusest
Ülaltoodud soovitatud meetmeid on üksikasjalikult selgitatud teabeväljaandes „Soovitused tungaltera ja tungaltera alkaloidide sisalduse vähendamiseks teraviljas” (Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft, 2014/02).
Kokkuvõte
Tegelikes tingimustes ei pruugi sortide tungaltera vastuvõtlikkuse näitajad vastata Bundessortenamti klassifikatsioonile, mis põhinevad kunstlikul nakatumisel. Küsimus on selles: kas kunstlikult nakatatud rukkisortide võrdlus võib olla aluseks otsuste tegemisel? Tegelikult on selge, et rukki hübriidsordi valik on oluliseim tegur, mis võib haigestumist mõjutada. Sellest ei piisa aga tungaltera probleemi kontrolli all hoidmiseks raskete aastate jooksul, kui nakatamine on suur. Peamiseks mõjutajaks on siiski õitsemise ajal valitsevad ilmastikutingimused. Lisaks mõjutavad tungalteraga nakatumist taimede ebaühtlane areng, sekundaarne õitsemine ja viljelustehnoloogia valik.
Aretajad teevad praegu kõvasti tööd uute, kõrge õietolmu levikupotentsiaaliga hübriidrukkisortide väljatöötamisega, mis on ainus viis tagada taimede vastupanuvõime tungaltera haigustekitajale. Seni on populaarsete rukkisortide kasvatamine ka tõhus kaitsemeetod tungaltera eostega nakatumise eest. Kui rukis siiski nakatub, tuleb kokkuostjatel puhastada kahjustatud ja nakatunud terad sorteeride abil, mis eristavad terasid värvi järgi.